valikud
Punktide arvestus bowlingus


Üks bowlingu-mäng ehk sari koosneb tabeli kümnest ruudust (seega 10 korda võimalus maha saada kümme kurikat).

Igas ruudus saab mängija visata kaks viset, v.a. juhul, kui esimene vise ajab maha kõik kurikad. See kehtib esimeses üheksas ruudu kohta. Kümnendas ruudus saab mängija visata kolm korda, kui esimene vise ajab maha kõik kurikad või kui teine vise ajab maha kõik esimesest viskest üles jäänud kurikad.

Punktide arvestamiseks on vaja kokku lugeda maha löödud kurikad järgnevalt:
1. Kui ruut jääb ‘lahtiseks’ (kahe viskega ei saadud maha kõiki kümmet kurikat), siis kirjutatakse ruutu mahalöödud kurikate arv. Esimese viske kurikate arv märgitakse tabeli vasakusse lahtrisse ja teise viske kurikate arv paremasse. Kui mängija viskab teise viske mööda, märgitakse paremasse lahtrisse kriips (-). Üldine punktisumma märgitakse kohe ruudu alumisse lahtrisse.
Ainult 'lahtiste' ruutudega mängu maksimaalne summa on 90 puntki.

2. Kui ruudus saavutatakse ‘spare’ (kümme kurikat saadakse pikali kahe viskega), siis kirjutatakse ruutu 10 punkti, pluss lisaks järgmise ühe viskega pikali saadud kurikate arv. Spare tähistatakse kaldkriipsuga (/). Tabeli vasakusse lahtrisse märgitakse esimese viskega maha aetud kurikate arv ja kaldkriips ruudu paremasse lahtrisse. Punktisumma märgitakse alles siis, kui on sooritatud järgmise ruudu esimene vise, mille poolt maha aetud kurikate arv liidetakse 'spare' ruudu punktisummale.
Ainult 'spare' ruutudega mängu maksimaalne summa on 190 punkti.

3. Kui saavutatakse ‘strike’ (kõik kurikad saadakse maha esimese viskega), siis ruutu saab kirjutada 10 punkti, pluss lisaks kahe järgmise viskega saavutatud kurikate arv. Strike tähistatakse ristiga (X). Tabelisse märgitakse rist ruudu vasakusse lahtrisse. Ruudu punktid loetakse alles pärast seda, kui on sooritatud järgmised kaks viset. Nende visete poolt maha aetud kurikate arv liidetakse 'stike' ruudu punktisummale. Seega on näiteks kolme järjestikuse ‘strikega’ võimalus esimesse ruutu teenida 30 punkti.

Kuid kümnenda ruudu punktid arvestatakse teisiti. Kui kümnendas ruudus tuleb ‘märk’ (spare või strike), siis on mängijal lubatud visata lisavise (kolmas vise ruudus).
1. Kui viimane ruut jääb ‘lahtiseks’, siis lisatakse ruudu punktid kahe viske tulemusena ja lisaviset ei toimu.
2. Kui saavutatakse ‘spare’, siis läheb kirja 10 punkti, pluss lisaviskega saavutatud puntide arv.
3. Kui saavutatakse strike, siis puntisummaks, tuleb 10 punkti, pluss kahe järgmise viskega saadud puntide summa. Seega on suurim võimalik summa bowlingus 300, mis saavutatakse kaheteistkümne perfektse sooritusega.

"Split" e. AUK on kurikate asend, kus esimene (nr.1) kurikas on maha aetud ja a) vähemalt üks kurikas on kukkunud kahe või mitme püstijäänud kurika vahelt. Näiteks 6-7-9 või 3-10. b) vähemalt üks kurikas on kukkunud vahetult kahe või enama kurika eest. Näiteks 5-6. Split märgitakse (S) selle ruudu, kuhu AUK visati, vasakusse lahtrisse. Tulemus märgitakse alumisse lahtrisse enne järgmise viske sooritamist. Kui mängija saab teise viskega kõik kurikad maha, siis loetakse vise kui "spare" ja märgitakse kaldkriipsuga (/).

Kui mängija on astunud viske ajal üle rajajoone, siis vise loetakse "üleastutuks" ja see märgitakse ruudu ülemisse lahtrisse tähega "F". Maha aetud kurikaid ei arvestata. Edasi arvestatakse jälle eelpoolkirjeldatud viisil.



allikas: Balti Bowling, Sportnet


© 2016 Veskisilla Bowlinguklubi
tagasi päris algusesse bowlinguklubi tulemused, kalender